Öises udus polnud kuud, lakkus haavu hunt, ei muud.
Mõttes teritas ta meelt, haav see lõikas tema keelt.
Pidas mõttes vaikselt aru: “Kus on ilves? Kus on karu?
Mida homme hakkab sööma? Keda tegelt peaks lööma?”
Mööda jalutas must täkk, see ei olnud eit, ei näkk.
Hunt siis küsis: “Mis sa teed?” – “Murran lahti suured veed!”
“Aga kas ei ole vara?” – “Murdnud olen ammu tara”
“Järsku peaks veidi plaani?” -“Paistab purjus oled maani!”
Võssist ilmus kiisu välja! -“Noh, kas teeme homme nalja?
Teie poolt on toores jõud, minu poolt on kihvad, lõug.
Kui ma rebin – tulge taha, muidu murtakse meid maha.
Koos me täiustame valgust, selle kera – Elu algust!”
“Mis siis ikka lähme koos!” – raske mõte selles loos.
Kui kaks musta: täkk ja susi punti võtavad veel musi!
Selles kolmikus on jaksu, teha korraliku plaksu,
Hinnata probleeme kainelt, jõudu ammutada lainelt.
” Ma tean vaid üht olemasolevat viga, mitte parandada oma tehtuid vigu ” – Konfutsius
” Tea, kui sa astusid kergemale teele, sa valisid vale tee.” – Omar Khaijam
” Selleks et naist mõista peab mees kasvõi korraks olema temast egoistlikum. See on ala mida ei nimetata “Mina ja maailm” vaid “Mina”. Mehele on see äärmiselt raske sest lilli on ümberringi liiga palju. – Must keravälk